78

nägin, et päevasel peol üks taandarenenud näoga tüüp tapab tehase tn peol inimesi, järgmine hetk olin tema nahas ja lõikasin noaga läbi inimeste (mehed, naised, lapsed) kõrisid ja nägusid ja kõhtusid, tapsin külmalt, aga kui ma möödusin mitmelapselisest perest, otsustasin ma, et neile halastan, pereema oli omadega nii läbi, et tahtis mulle kallale tulla, läksin välja ning mõtlesin, et miks ma seda tegin, seal oli mu enda ema, kes oli ühe laiba riietesse mähkinud ning rolleri peale pannud, ta sõitis maja taha ning tahtis laibale korralikke matuseid teha, inimesed käisid edasi tagasi, kui ma värava juures ema ootasin, ei jõudnud oodata, sest olin juba nii närvis, hakkasin tehase tn majast eemalduma, kõik inimesed nutsid ja rääkisid juhtunust, mõtlesin, et mu elu on pekkis ja et miks ma niimoodi käitusin, läksin eemale, kui nägin mingit vana koori- või joomaseltsi üritust, kus kõik rõõmsasti tantsisid ja laulsid, aega oli nagu mitukümmend aastat tagasi pööratud, sest praeguseid tehase tn maju seal polnud, terve tänav oli nagu mõnus maakoht, kuulsin ka matvere häält ning tahtsin kaasa laulda, mingi hetk oli laul ja tants, kus kõikidel olid paarilised, aga mina jäin üksi, jäin jälle põdema varem korda saadetut, ärkasin unenäos üles ja siis ma olin üliõnnelik, et kõik juhtunu oli toimunud vaid unenäos, nägin reas seisvat umbkaudu 10't noort poissi, kes kõik peaksid minuga sama vanad olema, aga seal unenäos olid nad kuskil 7 aastat nooremad, poistel olid jalgevahel suuremad "punnid" kui tavaliselt, sest nad olid sinna toppinud igasugu sokke, kindaid jms, et vältida vigastusohtu, reas olevaid inimesi visati ja löödi jalaga ~3m pealt pallidega, imestasin, kuidas nad vastu nägu ei karda saada, mõni ei liigutanud natukenegi, kui palliga kokku puutus, ütlesin SanderMi'le, kel olid juuksed lühemad ja kes nägi välja üsna tatikas, mis ma unes olin näinud ja kui õnnelik ma olin, et see vaid uni oli, aga ta ei tundnud mulle kaasa ja mängis oma mängu edasi

77

olin ropka kortermajas koos paljude teistega, seal olid nii suured kui väiksed, väljas oli valge ja isegi päike vist paistis, tähistasime mingit kooliga seotud juubelit ja kõik sahkerdasid, Uve tuli minu juurde lifti juures ja hullult tagasihoidlikult küsis, et "kuule uku, mis sa arvad, kas oleks juubeli puhul sobilik väiksed õlled lahti teha?", küsis seda, kuna juures olid ka väiksed poisid ja tüdrukud, ütlesin, et ei oleks kena, ta vist pettus ja ei öelnud enam midagi, järgmine hetk olin samas majas 1. korruse trepil, kus rääkisin kolmesilmse Tiina kaksikõega (kõik silmad samal kõrgusel) ja Hans-Kristjaniga (elvast)(pole kindel, kas 2 või 3 silma), kõigil oli hea olla ja ma imestasin, et mind see kolmas silm ei häiri, kuidagi tavaline tundus isegi olevat see lisajublakas seal vahel

76

kerps palus mul jõulude paiku kuskil kirikus esineda, olin koolimajas, kui kuskil tund aega enne esinemise algust otsis mind üles ALH, kellel on päris hea hääl, mul polnud endal midagi ette valmistatud, nii et olin nõus, läksime ühte ruumi harjutama, kui meid järsku neli tükki oli (KaroPaide, ALH ja MarisMeh türgist), olin veidi hämmastunud, et me ei teinud üksteise suunas mingeid uudistavaid pilke, aga mõtlesin ka seda, et on väike võimalus, et ta lihtsalt ei tunne mind ära, võtsin kitarri ja hakkasime ALH'iga lugu valima, mitte millegi peale ei tulnud ja kitarr oli ka veidi häälest ära, keegi soovitas lugu Õhuline (Jääääre poolt), aga ma ütlesin, et ma seda just hiljuti laulsin, veidi proovisin igaksjuhuks ikkagi, kui kell oli saanud 15.51, mõtlesin, et võimatu, et 9min esinemiseni on, siis ALH ütles, et tal läheksid sõnad nkn meelest ära, MarisMeh käis suitsul, Karo tegi omaarust nalja, et uku on nüüd tüdrukutega üksi ja et mehed on sealpool (viidates suitsetavale plixile), kell oli saanud 14.04 ning mõtlesin, et vahet pole, kell on 4min juba üle ürituse alguse, nii et jätan vahele;
lampi olin sattunud USA'sse, kus liikusin lennujaamas, olin hästi uhke, et olen nüüd seal suurel maal käinud, nägin LiisReilet ja GreteLaani, kes mõlemad tulevad mulle hämmastunult ja üldse imestunult vastu, et kuidas ma sinna sain, tagapool seisev Grete mainis, et nad lasid niigi viimased tunnid üle, et aastavahetuseks USA'sse jõuda, mõtlesin, et alles olid ju jõulud, Liis lihtsalt naeratas nunzult, mõistsin, et olin sinna jõudnud paar tundi peale aastavahetuse lõppu, tüdrukud ei olnud seal päevagi olnud, kui hakkasid juba kodumaale tagasi sõitma, imestasin, et nad nii ruttu juba koju lähvad, nad lahkusid ning mina hakkasin paanitsema, sest mul polnud viisat ega üldse mingit dokumenti, kartsin, et saan suured karistused ja trahvid ning et mind pannakse võõral maal vangi, jooksin mööda lennukit ning küsisin ühe tüübi käest, et kui palju maksab pilet kodumaale tagasi, ta ütles, et 1150 eurot (~), mõtlesin, et see oleks raiskamine, kui olen siiamaale tulnud, siis ei hakka sellist summat maksma, et kohe tagasi saada, läksin mingisse inforuumi, kus oli puldis üks vanem lotiga naisterahvas, ta küsis, et mis mul mureks, pilk maas kahetseva häälega rääkisin, et ma olen ilma igasuguste dokumentidega ameerikas, ta naeratas, ma istusin, ta küsis mu nime, kui ma ütlesingi talle oma täisnime, hakkas ta mu perekonnanimest pikalt rääkima, et tal on palju väikseid sugulasi sama perekonnanimega, jutt läks veidi suuremate sugulaste peale ning siis ta rääkis PIKA jutu, kuidas selle ruumi kohal, kus ta parasjagu paiknes, oli suur torn, kus aastakümneid tagasi käisid 2 tema sugulast valvamas, et midagi valesti ei oleks, olin ajas tagasi rännanud ning nägin seda tädi palju nooremana, ruumil katust ei olnud, nii et valvetornis viibinud inimestel oli näha kõike, mis seal toimub, üks hetk olevat need sugulased seal tornis naist laskma hakanud, ta ehmatas ning proovis natukenegi varjulist kohta leida, järsku sattusin selle naise kehasse ning tundsin ise, kui raske seal peita on kuulid eest, mis tulevad pmst taevast, veidi sain pihta ja olemine oli juba üsna veriseks läinud, järsku nägin, kuidas mingid tüübid olid tornisolevate laskjate seljataha jõudnud ning tapsid nad nugadega ära, nad kukkusid tornist meie poole alla ja olemine läks veelgi verisemaks, needsamad tüübid, kes tapsid tornisolijad ära, tulid nüüd laipade juurde ja tegid neid nugadega veelgi rohkem katki, kõik oli verest üleujutatud, see inforuumitädi oli jälle omas kehas ja ma nägin, kui ta pistis oma näpu tumepunasesse "basseini" sisse ning hakkas seda uudishimulikult vaatama

75

hakkasin kuskilt veidi liiga hilja liikuma ning pidin jooksma, et bussi peale jõuda, väljas päike paistis ja oli kena, olin jõgevast veidi tartu pool ning tahtsin linna saada, jooksin ühest bussist mööda, Hans-Kristjan elva laagrist naeratas mulle esimesest bussist suure suuga, uhke näoga hakkasin teisest bussist mööduma, naeratasin teises bussis olevale SandraSagarale, aga just temast möödudes käisin täiega pikali, jalad lihtsalt ei kandnud enam ja nüüd olin tolmune, bussijuht tahtis sõidu eest saada 23 eurot, millepeale ma ütlesin, et seda on liiga palju ja ma hüppasin bussist välja, kuigi mul oli VÄGA vaja tartu jõuda, läksin sealt maha ning bussid sõitsid ära, hakkasin kõndima ning jõudsin väga järsku tartusse, küsisin kelleltki, et kuidas oli võimalik NII ruttu tartu jõuda, mõtlesin, et äkki ma jäin vahepeal magama ja uneskõndides jõudsin tartusse, järgmisel hetkel olin neiuoruga lõunakas, nägin Helari Mulda ja soovisin talle head uut aastat, järsku chillisin üksinda ning valmistasin õlgedest mingi võistluse jaoks väikest hobust, sain saba jaoks kusaltki isegi päris karvad, läksin ühte ruumi, mis alguses tundus mulle eemalt poena, aga sisenedes mõistsin, et see on hoopis jürgensteini tund, ta vist teadis, et ma veidi hilinen, nii et ei pahandanud, meil oli klassi ees üks HULL TÜÜP, Casey Abrams (http://www.youtube.com/watch?v=y-Eto8n-WJ4), jürgenstein rääkis temaga ja ta rääkis eesti keeles vastu, mõtlesin vist, et miks ta seal on jms, rääkis, et oli just sakamaa idolis esinejatejärjekorras järgmises saates 2., 15. (?) ja 23. (?), mõtlesin, et kuidas neid esinejaid nii palju on, ta mängis meile veidi kontrabassi ka, ei mõistnud, miks ta juurde väga ei laulnud, mul hakkas igav ja mõtlesin, et kas oleks imelik, kui ma sealt minema kõnniks, kuigi niigi hilinesin, kõndisin välja ning vastu tuli seesama helari ning küsis, et kellega ma enne koos olin olnud

74

seisin mingis siseruumis pikas järjekorras koos rohkete inimestega, läksin kuhugi keskele ja hakkasin ühe pealtnäha suvakaga rääkima, pärast tuli välja, et ta oli üks punapäine ja minust paar aastat noorem härmakas, kutsusin teda georgiks, ta ütles, et see ei ole ta nimi, kutsusin andreaseks, ja siis ta ütles, et ta nimi on tõepoolest andres ja et kas ma tegin andreasega nalja, ütlesin piinlikkuse vältimiseks, et muidugi ma tegelikult teadsin, et ta andres on (pärisnimi on Georg), sain järjekorras ära oodatud ja seejärel oma asjad ära tehtud, läksin järjekorras veidi tahapoole, nägin seal LiisReil'i ning GretLaan'i, küsisin Liisi käest midagi ja ta naeratas, järgmine hetk läksin järjekorrast välja ja ajasin mingite tüüpidega juttu, vaatasin järjekorra poole tagasi ja nägin, et Liis Ja Grete on läinud täiesti järjekorra lõppu, läksin nende juurde ja küsisin, et miksmiksmiks, nad mõlemad naeratasid ja vastasid miskit, vahepeal nägin järjekorrast veidi väljas ka Kadriorgu, kes ei osanud kuhugi minna, läksin seejärel juttu ajama lapsemõõtu kuttidega, kes kogusid autogramme kuulsate inimeste käest, näitasin neile, et Charlie Sheen on järjekorras, nad vist ei teadnud, kes ta on, aga läksid ikkagi autogrammi küsima, järsku sain ma iseg Charlie Sheeniga jutule ning olin järgmisel hetkel ta villas suure basseini jääres kõhuli, bassein oli esialgu kaetud sulava jääga, mul oli käes üks klaas, mille ma panin vette tagurpidi, et jää sinna sisse läheks, hoidsin seda tagurpidi vees ja sellega hakkas igasugu reaktsioone toimuma, kui mujal oli jää ära sulanud, oli ainult minu klaasi all see alles, siis see hakkas sulama ja vaikselt ka mullitama, lõpuks tuli sealt niivõrd palju vahtu, et ma hakkasin kartma ning läksin kiiresti eemale, järsku olin ma mängimas basseinis umbes 30m kõrguse ülevalt kitseneva torniga, mille otsas oli selline satelliitkauss, kuidagi panin selle torni rappuma ning nägin, et see suur kauss hakkab kohe alla kukkuma, jooksin ruttu varju ning mõne aja pärast kukkuski üks suur hall tükk sealt torni otsast alla, eikuskilt sattusin ma kuhugi x kohta ning peas hakkas hakkas käima 'lana del rey - blue jeans' veidi muudetud sõnadega.. ärkasin telefonikõne peale

73

olin isaga kuskil võõras poes, panime letis asju sinna lindi peale, seljataga olid 3 noort ja kena tüdrukut, mõtlesin, et olen sellises 'act cool' olekus ja ei tee neist väga välja, kui asjad olid sinna kohta läinud, kust neid võtma hakatakse, võtsime isaga millegipärast särgid seljast ning panime need teiste letis olevate asjade sekka, mulle tundus, et see on veits liiga show-off, aga jätkasin, kuulsin, kuidas tüdrukud omavahel kihistasid "ta tundub täiesti paljas olevat!", arvasin, et nad räägivad minust, aga siis hakkas mu isa vastu rääkima, et jaa, tal on lühikesed püksid nahavärvi ja siis jääbki selline mulje, siis mõistsin, et ma olen üldse tagaplaanil;
olin sattunud kuhugi all orus olevasse majja, mille ees oli auto, kõik oli hästi pime, läksin majja sisse, sees kuulsin mingeid hääli, tahtsin näha, et mis või kes seda teeb, nägin RasKl'i higise ja paljana poksi harjutamas, ta oli näost täiesti läbi ja ma mõistsin, et tüüp on täiesti narkouimas, jooksin majast välja, mingisse kraavi, kus mu jalad uskumatult sogaseks said, ning läksin mäest üles, mulle tuli vastu hästi palju inimesi, hoiatasin kõiki, et nad ei läheks sinna majja, sest see, mis ma nägin, oli haigelt jube, nad vist ignoreerisid mind ja läksid ikka, küsisin inimestelt, kus mu väike õde on, ja nad näitasid mulle kõik näpuga teisele poole kraavi mingi liikuva massi suunas kõikide taimede all, läksin hüppasin ruttu kraavi ja jooksin teisele poole, kus nägin liikuvat massi, võtsin sellest kinni ja välja tuligi väike õde, keda oli mingi veider valge ollus jälitamas (see tundus sellise vedela ja lämmatava materjalina, mis tahtis teda kätte saada, et ta sinna alla mattuks), olin õnneks üsna viimasel hetkel jõudnud, mu väike õde oli üksinda läbi igasuguse soga ja muda edasi suutnud liikuda, õde ei teinud teist nägugi, vaatas mulle otsa ja ütles "pissi", sain aru, et me peame ruttu mingi koha leidma, läksime läbi kraavi tagasi ja siis oli maas väike roheline taim, mis pidevalt oma seemneid (?) tulistas kellaosuti liikumissuunas, see ei tundunud väga ohtlik ning läksimegi mööda, jõudsime mingi majani, kus ma jätsin ta alla korrusele pissima ning ise läksin trepist üles, pärast alla naastes nägin, et oli omale mingi kivi leidnud majast veidi väljaspool

72

olime kuskil x majas sisemaal, tahtsin minna soojale maale, nt türki, aga karla vist väga ei tahtnud, inimesi oli majas veel palju, järgmine hetk jõudsin välja ning nägingi mereäärseid kreeka maastikke, mõtlesin, et tahaks haigelt päikest võtta, aga vanemad ju aknast näevad (ei tea, miks see imelik tundus...), võtsin särgi seljast ära, panin jalad vette, vaatasin haigelt mõnusat vaadet ja hakkasin kitarri mängima, järsku olin sõitmas auto taga istmel tagasi maja poole inimestega, kel joped seljas jms, järsku oli külmaks läinud, maja oli oma asukohta muutnud merest eemale, auto peatus ja väljusin KevRääb'ga autost ja maja ukse peal tuli vastu MartKihh, kes vaatas Kevi imelikult