78

nägin, et päevasel peol üks taandarenenud näoga tüüp tapab tehase tn peol inimesi, järgmine hetk olin tema nahas ja lõikasin noaga läbi inimeste (mehed, naised, lapsed) kõrisid ja nägusid ja kõhtusid, tapsin külmalt, aga kui ma möödusin mitmelapselisest perest, otsustasin ma, et neile halastan, pereema oli omadega nii läbi, et tahtis mulle kallale tulla, läksin välja ning mõtlesin, et miks ma seda tegin, seal oli mu enda ema, kes oli ühe laiba riietesse mähkinud ning rolleri peale pannud, ta sõitis maja taha ning tahtis laibale korralikke matuseid teha, inimesed käisid edasi tagasi, kui ma värava juures ema ootasin, ei jõudnud oodata, sest olin juba nii närvis, hakkasin tehase tn majast eemalduma, kõik inimesed nutsid ja rääkisid juhtunust, mõtlesin, et mu elu on pekkis ja et miks ma niimoodi käitusin, läksin eemale, kui nägin mingit vana koori- või joomaseltsi üritust, kus kõik rõõmsasti tantsisid ja laulsid, aega oli nagu mitukümmend aastat tagasi pööratud, sest praeguseid tehase tn maju seal polnud, terve tänav oli nagu mõnus maakoht, kuulsin ka matvere häält ning tahtsin kaasa laulda, mingi hetk oli laul ja tants, kus kõikidel olid paarilised, aga mina jäin üksi, jäin jälle põdema varem korda saadetut, ärkasin unenäos üles ja siis ma olin üliõnnelik, et kõik juhtunu oli toimunud vaid unenäos, nägin reas seisvat umbkaudu 10't noort poissi, kes kõik peaksid minuga sama vanad olema, aga seal unenäos olid nad kuskil 7 aastat nooremad, poistel olid jalgevahel suuremad "punnid" kui tavaliselt, sest nad olid sinna toppinud igasugu sokke, kindaid jms, et vältida vigastusohtu, reas olevaid inimesi visati ja löödi jalaga ~3m pealt pallidega, imestasin, kuidas nad vastu nägu ei karda saada, mõni ei liigutanud natukenegi, kui palliga kokku puutus, ütlesin SanderMi'le, kel olid juuksed lühemad ja kes nägi välja üsna tatikas, mis ma unes olin näinud ja kui õnnelik ma olin, et see vaid uni oli, aga ta ei tundnud mulle kaasa ja mängis oma mängu edasi

77

olin ropka kortermajas koos paljude teistega, seal olid nii suured kui väiksed, väljas oli valge ja isegi päike vist paistis, tähistasime mingit kooliga seotud juubelit ja kõik sahkerdasid, Uve tuli minu juurde lifti juures ja hullult tagasihoidlikult küsis, et "kuule uku, mis sa arvad, kas oleks juubeli puhul sobilik väiksed õlled lahti teha?", küsis seda, kuna juures olid ka väiksed poisid ja tüdrukud, ütlesin, et ei oleks kena, ta vist pettus ja ei öelnud enam midagi, järgmine hetk olin samas majas 1. korruse trepil, kus rääkisin kolmesilmse Tiina kaksikõega (kõik silmad samal kõrgusel) ja Hans-Kristjaniga (elvast)(pole kindel, kas 2 või 3 silma), kõigil oli hea olla ja ma imestasin, et mind see kolmas silm ei häiri, kuidagi tavaline tundus isegi olevat see lisajublakas seal vahel

76

kerps palus mul jõulude paiku kuskil kirikus esineda, olin koolimajas, kui kuskil tund aega enne esinemise algust otsis mind üles ALH, kellel on päris hea hääl, mul polnud endal midagi ette valmistatud, nii et olin nõus, läksime ühte ruumi harjutama, kui meid järsku neli tükki oli (KaroPaide, ALH ja MarisMeh türgist), olin veidi hämmastunud, et me ei teinud üksteise suunas mingeid uudistavaid pilke, aga mõtlesin ka seda, et on väike võimalus, et ta lihtsalt ei tunne mind ära, võtsin kitarri ja hakkasime ALH'iga lugu valima, mitte millegi peale ei tulnud ja kitarr oli ka veidi häälest ära, keegi soovitas lugu Õhuline (Jääääre poolt), aga ma ütlesin, et ma seda just hiljuti laulsin, veidi proovisin igaksjuhuks ikkagi, kui kell oli saanud 15.51, mõtlesin, et võimatu, et 9min esinemiseni on, siis ALH ütles, et tal läheksid sõnad nkn meelest ära, MarisMeh käis suitsul, Karo tegi omaarust nalja, et uku on nüüd tüdrukutega üksi ja et mehed on sealpool (viidates suitsetavale plixile), kell oli saanud 14.04 ning mõtlesin, et vahet pole, kell on 4min juba üle ürituse alguse, nii et jätan vahele;
lampi olin sattunud USA'sse, kus liikusin lennujaamas, olin hästi uhke, et olen nüüd seal suurel maal käinud, nägin LiisReilet ja GreteLaani, kes mõlemad tulevad mulle hämmastunult ja üldse imestunult vastu, et kuidas ma sinna sain, tagapool seisev Grete mainis, et nad lasid niigi viimased tunnid üle, et aastavahetuseks USA'sse jõuda, mõtlesin, et alles olid ju jõulud, Liis lihtsalt naeratas nunzult, mõistsin, et olin sinna jõudnud paar tundi peale aastavahetuse lõppu, tüdrukud ei olnud seal päevagi olnud, kui hakkasid juba kodumaale tagasi sõitma, imestasin, et nad nii ruttu juba koju lähvad, nad lahkusid ning mina hakkasin paanitsema, sest mul polnud viisat ega üldse mingit dokumenti, kartsin, et saan suured karistused ja trahvid ning et mind pannakse võõral maal vangi, jooksin mööda lennukit ning küsisin ühe tüübi käest, et kui palju maksab pilet kodumaale tagasi, ta ütles, et 1150 eurot (~), mõtlesin, et see oleks raiskamine, kui olen siiamaale tulnud, siis ei hakka sellist summat maksma, et kohe tagasi saada, läksin mingisse inforuumi, kus oli puldis üks vanem lotiga naisterahvas, ta küsis, et mis mul mureks, pilk maas kahetseva häälega rääkisin, et ma olen ilma igasuguste dokumentidega ameerikas, ta naeratas, ma istusin, ta küsis mu nime, kui ma ütlesingi talle oma täisnime, hakkas ta mu perekonnanimest pikalt rääkima, et tal on palju väikseid sugulasi sama perekonnanimega, jutt läks veidi suuremate sugulaste peale ning siis ta rääkis PIKA jutu, kuidas selle ruumi kohal, kus ta parasjagu paiknes, oli suur torn, kus aastakümneid tagasi käisid 2 tema sugulast valvamas, et midagi valesti ei oleks, olin ajas tagasi rännanud ning nägin seda tädi palju nooremana, ruumil katust ei olnud, nii et valvetornis viibinud inimestel oli näha kõike, mis seal toimub, üks hetk olevat need sugulased seal tornis naist laskma hakanud, ta ehmatas ning proovis natukenegi varjulist kohta leida, järsku sattusin selle naise kehasse ning tundsin ise, kui raske seal peita on kuulid eest, mis tulevad pmst taevast, veidi sain pihta ja olemine oli juba üsna veriseks läinud, järsku nägin, kuidas mingid tüübid olid tornisolevate laskjate seljataha jõudnud ning tapsid nad nugadega ära, nad kukkusid tornist meie poole alla ja olemine läks veelgi verisemaks, needsamad tüübid, kes tapsid tornisolijad ära, tulid nüüd laipade juurde ja tegid neid nugadega veelgi rohkem katki, kõik oli verest üleujutatud, see inforuumitädi oli jälle omas kehas ja ma nägin, kui ta pistis oma näpu tumepunasesse "basseini" sisse ning hakkas seda uudishimulikult vaatama

75

hakkasin kuskilt veidi liiga hilja liikuma ning pidin jooksma, et bussi peale jõuda, väljas päike paistis ja oli kena, olin jõgevast veidi tartu pool ning tahtsin linna saada, jooksin ühest bussist mööda, Hans-Kristjan elva laagrist naeratas mulle esimesest bussist suure suuga, uhke näoga hakkasin teisest bussist mööduma, naeratasin teises bussis olevale SandraSagarale, aga just temast möödudes käisin täiega pikali, jalad lihtsalt ei kandnud enam ja nüüd olin tolmune, bussijuht tahtis sõidu eest saada 23 eurot, millepeale ma ütlesin, et seda on liiga palju ja ma hüppasin bussist välja, kuigi mul oli VÄGA vaja tartu jõuda, läksin sealt maha ning bussid sõitsid ära, hakkasin kõndima ning jõudsin väga järsku tartusse, küsisin kelleltki, et kuidas oli võimalik NII ruttu tartu jõuda, mõtlesin, et äkki ma jäin vahepeal magama ja uneskõndides jõudsin tartusse, järgmisel hetkel olin neiuoruga lõunakas, nägin Helari Mulda ja soovisin talle head uut aastat, järsku chillisin üksinda ning valmistasin õlgedest mingi võistluse jaoks väikest hobust, sain saba jaoks kusaltki isegi päris karvad, läksin ühte ruumi, mis alguses tundus mulle eemalt poena, aga sisenedes mõistsin, et see on hoopis jürgensteini tund, ta vist teadis, et ma veidi hilinen, nii et ei pahandanud, meil oli klassi ees üks HULL TÜÜP, Casey Abrams (http://www.youtube.com/watch?v=y-Eto8n-WJ4), jürgenstein rääkis temaga ja ta rääkis eesti keeles vastu, mõtlesin vist, et miks ta seal on jms, rääkis, et oli just sakamaa idolis esinejatejärjekorras järgmises saates 2., 15. (?) ja 23. (?), mõtlesin, et kuidas neid esinejaid nii palju on, ta mängis meile veidi kontrabassi ka, ei mõistnud, miks ta juurde väga ei laulnud, mul hakkas igav ja mõtlesin, et kas oleks imelik, kui ma sealt minema kõnniks, kuigi niigi hilinesin, kõndisin välja ning vastu tuli seesama helari ning küsis, et kellega ma enne koos olin olnud