42

enne kehalise tundi sain teada, et see hakkab olema koos A klassiga, nägin kuskil GR'i ja mõtlesin, et niikuinii hakkan temaga kõrvuti jooksma; olin mõnda aega jooksnud, sest tundsin väsimust, alt "saadjärve tee" bussipeatuse juurest mäest üles kodu poole, vasakut kätt oli elektrikarjus, kus oli hästipalju traate, millest igaüks oli teisest ~10cm kaugusel, läbi ei saanud sealt hüpata mingitmoodi, vaatasin selja taha ja ma nägin, et mingi koer kahel jalal hüppab nagu känguru, igaksjuhuks vaatasin pikemalt, koer muutus järsku karuks, kes hüppas kahel jalal nagu känguru, vahepeal hullult kiiresti vaatas rumala näoga minu poole ja hüppas edasi, mõtlesin ühe jutu peale [mis ma eelmine päev olin just sõpaga rääkinud] ja siis tuli pähe mõte, et võtaks taskust telefoni, läheks metsa ja topiks telefoni karu näo juurde, et temast pilti teha, ei teostanud seda ideed, sest kartsin, jooksin veidike maad edasi ja pool teed alt bussipeatuse juurest majani oli juba läbitud, vaatasin igaks juhuks uuesti selja taha ja karu oli täiel kiirusel minu poole jooksmas, proovisin mäest üles minna nii kiiresti kui võimalik, kuid ma kuidagi ei suutnud edasi liikuda ja olin hästi väsinud, nägin, et varsti läks ühest kohast elektrikarjus veidike katki, et ehk saab sealt vahelt ruttu läbi minna niimodi, et valus ei oleks, jooksin selle poole nii kiiresti kui sain, aga karu jõudis järgi, minuni jõudes andis ta käpaga vastu selga ja see oli päris valus, siis me jooksime paar sekundit kõrvuti ja ma proovisin ära puigelda ta juurest, kuid ta andis käpaga, ta hüppas mulle peale ja ma surin, ärkasin kuskil teises kohas, kus mingisugune mees ütles mulle, et "karu peab saama, mida karu tahab"

41

oli talv ja enamus kohti olid valge ollusega kaetud, läksin KaiLe juurde, kes oli minu paralleelis hakanud käima, ta elas annelinnas ühes pisikeses korteris, otsustasime temaga, et lähme kellegi sünnipäevale (TT vist), läksime autosse, sõidu ajal läks talv suveks üle, tüdruk tuli järjest lähedamale, järsku sõitsime minu kodu poolt lähte poe poole, sest neiu isa arvas, et võiks praegusele kingitusele veel šokolaadi ja lilli juurde osta, sest siis oleks perfecto, KaiLe võttis mu ümbert kinni ja ma ei teinud teist nägugi, siis nägin aknast, et K ja K ja KaPa kõnnivad nö peopaiga poole, nad läksid lähte bussipeatusest kukulinna risti poole, ütlesin KaiLe, et oh, kes seal olid, ta ütles üsna tuimalt, et ta niikuinii ei suhtle nendega, ja läks minust veidike eemale, jõudsime peole, peol ma nägin KrKu't ja üsna mitmeid inimesi veel, olin oma kitarri kaasa võtnud ja käisin sellega igal pool ringi, ei tahtnud, et sellele ühtegi kriimu tuleks, hoidsin hästi enda lähedale kui järsku käis see vastu ukse nurka, algul oli küll paanika, aga hiljem jättis see mind ükskõikseks, üks hetk olin voodi peal, kust käis hästi palju inimesi läbi, et rääkida jms, mina olin voodi ühel poolel ja teisel poolel oli Ri, mõlemad olime täiesti vait, kui teised käisid sealsamas ja rääkisid üksteisega, ei osanud üksteisele mitte midagi öelda, ühtegi sõna ei tulnud välja, vahepeal, kui kedagi ei olnud, oli täielik vaikus ja siis oli hästi imelik, järgmine hetk ärkasin üles kahe kaubamaja vahel oleval ristmikul ning olin punase tule taha jäänud, kõik inimesed ümberringi kandsid kollast särki või pusa jms, ma olin ainsana valges ja tundsin end halli massina, järsku nägin kaugelt tulemas kollast LL'i, proovisin teeselda, et magan, et näidata, et peol oli hästi vinge, ütlesin LL'le, et ma ei mäletanud mitte midagi peost (ta arvas, et ma olen äge badboy, aga tegelikult läksin lihtsalt vara magama), kuskil tuli välja IP, kellega me kuskile x suunas liikuma hakkasime, mul oli hästi palav ning võtsin pealmise särgi ära, siis täheldasin, et mul on mitu särki veel all, meenus, et olin eelmine päev käinud kelgutamas (väljas oli tol hetkel 20 kraadi sooja); olin väikses seltskonnas, kus oli ~5-6 inimest, tõmbasime loosi ning kaotaja pidi teiste verd jooma, ma kaotasin

40

läksin kekat järele tegema kuskilt uuest uksest hoopis teistsugusemasse võimlasse, hindeid polnud enam vaja, aga tahtsin lihtsalt maahokit mängida, järele olid vastamas sellised kõhnad ja üsnagi äbarikud, mõlemad suuremad korvid olid hõivatud ja maahokist poleks vist midagi välja tulnud, kui ma üksinda mängima hakanuks, kohe peale võimlasse sisse astumist hakkasin lahkuma, järgmine hetk olin tantsuga 2-päevasel nö ekskursioonil, millest ühes päevas olime 6 tundi egiptuses, kohale jõudes olin kohe rannas, mis oli inimesi täis, kõik oli hästi suvine jms, pärast läksin puhkama ja avastasin end enda majas, ajasin osadega juttu, kui pakkusin välja, et läheks välja, sest me olime egiptusesse läinud ja 6 tundi oli piisavalt lühike aeg, et pärast kahetseda, et kuskil toas juttu ajasime, läksime siis oma aeda, üsna pilvine oli ja päike vist väga ei võtnud, aga mõnus oli ikkagi, vaatasin järve poole, kus oligi egiptus, kodu oli mul kõrgemale läinud, nägin järve pool igasugu mõnusaid veekäike ja kõik oli väga, väga eksootiline, nagu paradiisi oleks sattunud, öösel läksime vist egiptusest ära kuhugi võimlasse ööbima, midagi jubedat hakkas juhtuma, sest US ja RK olid hästi närvilised, kui pimedas võimlasse tormasid

39

liikusin ühelt kruusaselt tänavalt suuremale asfalttänavale, kui nägin, et nurga tagant tuleb minu poolt neljane kamp tõsiselt mustanahalisi neegreid, nad olid vist täis, igatahes ma kartsin neid ja läksin värisedes täpselt nende kõigi vahelt, nurga tagant tuli neegreid veel, nagu hanereas kõndisid kuhugi poole, kartsin seal vahel kohe väga palju ja sellepärast läksin neist eemale, kõndisin nurga poole väikse kaarega, nad märkasid, et ma eemaldun neist, ja jõllitasid mind kurjade nägudega, tol hetkel mõtlesin, et koertel on niimodi, et nad tunnevad hirmu kaugelt ära, neegridki said hirmust aru

38

ropendasin, ütlesin nahhui ja siis ütlesin Ri'le, et ta vist ei kuulnud, mis ma just ütlesin, siis ma ütlesin ~10 puput järjest ja ta ütles, et kuulis küll, ta läks eemale ja ma mõtlesin, et ta on mind ikka mõnusalt ropendama pannud

37

MM ja üks väikest kasvu looduslaps surid, mõtlesin, et alles olin esimesega igast asju korda saatnud, teist inimest teadsin vaid niipalju, et mäletada, kui kohusetundlik ja usin õppija ta rk's oli

36

olin õues, kuskil metsas, mingid inimesed olid mu ümber ning ma otsisin mingisuguse riigisaladuse paljastajaid, mul oli käes masin, mis läks siniseks, kui lutikaid kuskil nägi, suutsin ilma masinata juba ühe kurja nö spioonimasina üles leida, kuid too olevat juba eelmisel aastal avastatud (puu küljes oli mingi punn, kuhu ma näpud sisse toppisin ja mille ma katki tegin), siis kõndisin edasi ning masin läks nagu iseenesest siniseks, ei saanud aru, mis toimus, kuskil mingeid lutikaid polnud näha, hakkasin vaikselt kartma, et spioonid näevad, kuidas ma nende lutikaid otsin, siis hakkasin suvalises suunas jooksma hästi kiiresti kui avastasin, et üks kiilitaoline putukas käib minuga koguaeg kaasas, näitasin masinaga tema poole ning mõistsin, et tema tõttu masin ongi sinine, see kiil oligi lutikas, mille kaudu nähti minu tegevust, proovisin teda lömastada, kuid ta põgenes; olin direktoriga rääkimas mingist stipendiumist, kuhu ma kandideerisin, ta küsis, et kas ma olen tubli olnud, vastasin jaatavalt, mille peale ta ütles, et nägi ükskord midagi paha, mis ma olevat vainopeal korda saatnud, ma ütlesin, et ma ei ole seal mitte midagi paha teinud, ta ütles, et olen küll, mingid teised inimesed tulid temaga rääkima ja ma läksin temast vaikselt eemale, nägin listi, kus olid eelnevad stipendiumisaajad, AR oli igalpool esimene