76

kerps palus mul jõulude paiku kuskil kirikus esineda, olin koolimajas, kui kuskil tund aega enne esinemise algust otsis mind üles ALH, kellel on päris hea hääl, mul polnud endal midagi ette valmistatud, nii et olin nõus, läksime ühte ruumi harjutama, kui meid järsku neli tükki oli (KaroPaide, ALH ja MarisMeh türgist), olin veidi hämmastunud, et me ei teinud üksteise suunas mingeid uudistavaid pilke, aga mõtlesin ka seda, et on väike võimalus, et ta lihtsalt ei tunne mind ära, võtsin kitarri ja hakkasime ALH'iga lugu valima, mitte millegi peale ei tulnud ja kitarr oli ka veidi häälest ära, keegi soovitas lugu Õhuline (Jääääre poolt), aga ma ütlesin, et ma seda just hiljuti laulsin, veidi proovisin igaksjuhuks ikkagi, kui kell oli saanud 15.51, mõtlesin, et võimatu, et 9min esinemiseni on, siis ALH ütles, et tal läheksid sõnad nkn meelest ära, MarisMeh käis suitsul, Karo tegi omaarust nalja, et uku on nüüd tüdrukutega üksi ja et mehed on sealpool (viidates suitsetavale plixile), kell oli saanud 14.04 ning mõtlesin, et vahet pole, kell on 4min juba üle ürituse alguse, nii et jätan vahele;
lampi olin sattunud USA'sse, kus liikusin lennujaamas, olin hästi uhke, et olen nüüd seal suurel maal käinud, nägin LiisReilet ja GreteLaani, kes mõlemad tulevad mulle hämmastunult ja üldse imestunult vastu, et kuidas ma sinna sain, tagapool seisev Grete mainis, et nad lasid niigi viimased tunnid üle, et aastavahetuseks USA'sse jõuda, mõtlesin, et alles olid ju jõulud, Liis lihtsalt naeratas nunzult, mõistsin, et olin sinna jõudnud paar tundi peale aastavahetuse lõppu, tüdrukud ei olnud seal päevagi olnud, kui hakkasid juba kodumaale tagasi sõitma, imestasin, et nad nii ruttu juba koju lähvad, nad lahkusid ning mina hakkasin paanitsema, sest mul polnud viisat ega üldse mingit dokumenti, kartsin, et saan suured karistused ja trahvid ning et mind pannakse võõral maal vangi, jooksin mööda lennukit ning küsisin ühe tüübi käest, et kui palju maksab pilet kodumaale tagasi, ta ütles, et 1150 eurot (~), mõtlesin, et see oleks raiskamine, kui olen siiamaale tulnud, siis ei hakka sellist summat maksma, et kohe tagasi saada, läksin mingisse inforuumi, kus oli puldis üks vanem lotiga naisterahvas, ta küsis, et mis mul mureks, pilk maas kahetseva häälega rääkisin, et ma olen ilma igasuguste dokumentidega ameerikas, ta naeratas, ma istusin, ta küsis mu nime, kui ma ütlesingi talle oma täisnime, hakkas ta mu perekonnanimest pikalt rääkima, et tal on palju väikseid sugulasi sama perekonnanimega, jutt läks veidi suuremate sugulaste peale ning siis ta rääkis PIKA jutu, kuidas selle ruumi kohal, kus ta parasjagu paiknes, oli suur torn, kus aastakümneid tagasi käisid 2 tema sugulast valvamas, et midagi valesti ei oleks, olin ajas tagasi rännanud ning nägin seda tädi palju nooremana, ruumil katust ei olnud, nii et valvetornis viibinud inimestel oli näha kõike, mis seal toimub, üks hetk olevat need sugulased seal tornis naist laskma hakanud, ta ehmatas ning proovis natukenegi varjulist kohta leida, järsku sattusin selle naise kehasse ning tundsin ise, kui raske seal peita on kuulid eest, mis tulevad pmst taevast, veidi sain pihta ja olemine oli juba üsna veriseks läinud, järsku nägin, kuidas mingid tüübid olid tornisolevate laskjate seljataha jõudnud ning tapsid nad nugadega ära, nad kukkusid tornist meie poole alla ja olemine läks veelgi verisemaks, needsamad tüübid, kes tapsid tornisolijad ära, tulid nüüd laipade juurde ja tegid neid nugadega veelgi rohkem katki, kõik oli verest üleujutatud, see inforuumitädi oli jälle omas kehas ja ma nägin, kui ta pistis oma näpu tumepunasesse "basseini" sisse ning hakkas seda uudishimulikult vaatama