15

sõitsin bussiga, mis täis tuttavaid, kott oli all, küsisin paar peatust enne kodu ära, et minna järvepealsele üritusele, mind lasti maha, hakkasin kotti võtma, buss hakkas edasi sõitma, jooksin järgi, kui ta seisma jäi, ei leidnud enda kotti üles, kaotasin koti ära, kõndisin jala järvepealsele üritusele, olin valesti vaadanud miskit kavast ning üritust ei toimunudki; tudnus nagu kõik 100000 tartlast oleksid Tartu kesklinna kokku tulnud, kõikidel tegemist, kellelgi eriti aega ei olnud, päevavalguses leidsin keset tänavat mingisuguse arvutitaolise asjanduse, kus oli midagi huvitavat, istusime Ri'ga (?) keset tänavat maha ning ma mõtlesin, et sinna on niikuinii meelega sülitatud, et pepud ilusti rögaseks saaksid, istusin ikkagi, mingi hetk oli pimedamaks läinud, kõik endiselt toimetasid midagi, nägin, kuidas ratušnaja plošad'i poolt tulevad K ja K, kaugelt saatsin pilgu sinnapoole niipidi, et nemad mind ei näeks, kuid hiljem, kui nad juba kaubahalli poole olid jõudnud, vaatasin sinnapoole taas ning siis nad vaatasid vastugi (pisikese vahega, et nad olid muutunud kaheks pealtnäha ülbeks ossiks, kes algul lolli nalja tegid), hakkasin mingil olematul põhjusel ka sekeldama, tahtsin üles leida oma klarnetit, otsisin sealt, kus hästipalju seljakotte ja kohvreid oli, need olid kõik Ve ja HaLo jt poolt ümber tõstetud kuhugi, kui ma esimest neist nägin, siis sain hästi temaliku tervituse, aga tal oli haigelt kiire, hakkasin enda klarnetit edasi otsima, kui vaatasin sisse telki, mida ehitati R-kioski ja mänguväljaku vahel olevas pargis, HaLo andis mulle rusikaga meheliku laksu vastu nägu, vabandas ning hakkas edasi sekeldama, siis ma leidsin enda pilli ning kuulsin, kuidas orjad jms olevused Tartut vallutasid, sest üle linna oli kuulda Hoist the Colours'i, olustik muutus kohapeal ikka päris jubedaks, sest oli pime, kõik askeldasid teadmisega, et neil pole õrna aimugi, mida nad teevad, ning kohapeal olijad tundsid orjade ees hirmu, hakkasin pilli kokku panema, kui nägin nooremaid härmakaid(t) midagi tegemas, nad tulid juttu tegema ning vaatasid, kuidas ma heledast puidust pillikastist võtan pilli välja ning seda kokku panen (see ei tahtnud väga hästi välja tulla), nad kutsusid mind tihtipeale nimepidi, küsisin, kust nad mu nime teavad, nad ei teadnud; mingi mees laulis kuskil hoones haigelt hästi Mad World'i