7

olin kesk-euroopas, riigid hakkasid lõhestuma, iga rahvus pidi oma rongi/bussi või asjaga enda riiki sõitma, ei teadnud, kus ma elan, olime kolmekesi, ei mäleta, kes teised kaks olid, otsustasin minna prantsusmaa rongile, mis oli lühike ning mille tagumiseks vaguniks oli suur roheline vagunisuurune cleanaway prügikast, mõtlesin, et hakkan haisema, mõtlesin, et mis teistest sai, teised said teisele poole vagunit nagu ma hiljem teada sain, kui rong väravast välja sõitis, kukkus kübar mul maha ning ma olin dilemma ees, kas sõita edasi või minna kübarale järgi, kübara sain ju ülikonnaga ning uue kübara jaoks pidavat ma uue ülikonna ostma, sõitsin edasi, kartsin, et näpud jäävad sildade ja tunnelite lagede vahele (~1-2cm jäi puudu), sõitsin natukene aega veel, kui sõiduk peatus kuskil kaevanduses, kahe tuttavaga läksime maha ning ma sain kriimustada kuskil, kaevandus läks sujuvalt üle prantsuse kooliks, läksin vaatasin ühte klassi, kas ma natukene oskan prantsuse keelt, oskasin ("Je parle francais, excuse-moi!"), kui inimesed teada saanuks, et me pole prantslased, oleks meid ära tapetud, mina kavala peaga muidugi lähen ja kuulutan klassist sisse astudes, et ma räägin prantsuse keelt, ma pean olema prantslane, inimesed vaatasid jahmunult, õpetaja noogutas, läksin klassist välja, läksime teise klassi esipinki, kus kõik küsisid meilt, et kuidas meil läheb, me vastasime, et väga hästi läheb, meenub, et seal olevat olnud Ri, ta vastas kuidagi valesti ning ma parandasin teda ("Je vais tres bien!"), hiljem saadi aru, et me pole prantslased, meie poole jooksid tagantpoolt klassist skafandritega sõjamehed, kelle kostüümi kaunistas kamuflaaž, meid tiriti kuskile sõtta, metsa, roomasin kivide pealt ülesmäkke, kuulid käisid vahepeal minu läheduses, kui mäest üles olin saanud, visati mu ette granaat, jooksin kiiresti edasi, üks snaiper jahtis mind ning ta kuulid läksid napilt sinna, kust ma just ära olin jooksnud, leidsin koha, kus varjuda, hüppasin alla nö kaljust, kirjeldamatu vaatepilt (kalju parempoolsest seinast tuli välja mets paarsada meetrit allpool), ~500m allpool oli tühi maa, kukkusin (peaaegu, et lendasin) mitu sekundit, haarasin kinni puust ja nautisin, hüppasin hästi vabalt igast puude peal; seletasin kellelegi, mis unes toimus, sellest olevat mitmeosaline film välja tulnud (iga osa näitas, mis juhtunuks, kui ma oleksin kaasa läinud teise rongiga mõnda teise riiki), mul meenus, et vaatasin filmi arvutis ning olin magama jäänud, Abhakuse kanga vastas kutsus Jus mind seda filmi uuesti vaatama, jäin pikalt mõtlema, kas ta on homo või ei, lõpuks otsustasin, et ei ole, kolmapäeval ei saanud, aga reedele ütlesin ebaleva 'jah'i