62

... hämar klassiruum oli rahvast täis, minu selja taga oli mees, kelle naine oli varem ära tapetud mehe poolt, kes istus klassi tagaotsas (ise ta ei teadnud, kes seda tegi), neil tuli väike tüli ning järgmine hetk vaatasin, et tagumine pink on tühi, läksin vaatasin, et mis toimub, ning nägin, et minu taga istuva mehe tütar on tapetud, järgmine hetk olin muutunud väga pisikeseks ja nooreks ja seisin väljas sellesama tapjaga, hakkasin hästi kiiresti jooksma, tapja ajas mind taga, olin saanud omale uue omavanuse sõbra, kellega me koos jooksime, läksime läbi metsa võimalikult kiiresti, üks hetk märkasime, et ühe tapja asemel jookseb meile järgi sinistes mundrites relvastatud sõjavägi, ütlesin sõbrale, et ära nüüd ära väsi, millegipärast oli hea ja vaba joosta, läksime läbi võsa ja siis pöörasime ruttu vasakule mingi maja juurde, sõber peitis end kuhugi hästi ära, aga mina jäin rumalalt maja ees oleva ainsa puu taha, sinna kõrvale tuli auto, kust välja hüppasid suured ja ülbed mehed, kes meid kinni tahtsid võtta, arvasin, et puu all mu seiklus lõppebki, järgmine hetk mulle meenus, et olen näinud juba filmi, mida parasjagu läbi elasin, hüppasin maja 2. korruselt mingi pehme asja peale ja tagaajaja mind kätte ei saanud, läksin oma sõbraga veel sügavamale metsa sisse, kus tulid välja teisedki minusugused lapsed, kõik hõiskasid rõõmust, aga nende nö boss ei lubanud kõva häält teha, sest muidu armee leiaks nad üles, vaatasin sügavalt metsa seest läbi puude, kuidas nad ei osanud meid enam otsida ning läksid minema, paar aastat hiljem, kui olime juba suuremaks saanud, olime kuskil jaamas ning seesama sõber mängis kitarri, mõtlesin, et kui kunagised tagaajajad meid praegu näeksid, kas nad saaksid aru, et need oleme meie, ning kas nad võtaksid meid kinni