47

rääkisin ühe karvase meister ja margarita tüübiga, tahtsin teada, et kas neil ei ole masendav laval tralli ja pidu näidelda, kui rahvas on täiesti tuim, ta vastas, et on sellega juba harjunud, mul hakkas veidike kahju; kõigil olid riided seljas, ma olin üksinda katkistes aluspükstes (sellistes klassikalistes), mul oli hästi häbi, sest mingeid muid riideid kuskilt saada ei olnud ja ma olin põhiliselt kinni oma napis riietuses, inimesed vaatasid imelikult; oli öö, keegi oli kadunud, olin kodu kõrval bussipeatuse juures, nägin, kuidas mitumitu km eemal olev tuletorn purustati tuumapommiga, taevasse ilmus suur seen, peale vaatepilti jõudis sekundeid hiljem heli minuni, mõtlesin, et juhtub mis juhtub, ning ei hakanud paanitsema, nägin nurga peal veel meeletut jalajälge, mingi tõsiselt suur elajas oli kellegi ära varastanud